AINE inimeseõpetus KLASS 2 KUUPÄEV 19.03.21
TUNNI TEEMA sõbrad
EESMÄRK/EESMÄRGID (Mida õpilased
selles tunnis õpivad?) Õpivad, milline on hea sõber. Milliseid sõpru võib
inimesel olla.
ÕPETAJA EELTEGEVUSED, VAHENDID ja MATERJALID (Mida teeb õpetaja enne tundi? Kuidas näeb välja
pinkide paigutus? )
Pingid on paigutatud kahekaupa nägudega üksteise poole. Õpetajal on
varasemalt valged paberid olemas. Õpetaja on igasse nurka üles seadnud paberid
mängu jaoks. Pingid on asetatud nii, et saaks mängu mängida ja saaks ringis
olla.
TUNNI KÄIK:
|
AEG Kellaaeg,
millal tegevus algab. |
TUNNI OSAD ÕPETAJA |
ÕPILASE TEGEVUS |
Märkused. Mõtted seoses vaatlusega. |
|
1. minutil |
TUNNI
ORGANISEERIMINE (õppevahendid, tervitus, silmside, tähelepanu
haaramine jms) Õpetaja ütleb: „Tere
päevast!“ Õpetaja küsis, kuidas õpilastel olla on. Pärast tervitamist, andis
õpetaja loa istuda. |
Õpilased tervitavad õpetajad samamoodi vastu. Õpilased istuvad ilusti
toolile. |
|
|
2. minutil |
I HÄÄLESTUS (ettevalmistus põhiosaks) Õpetaja küsib, mida õpilased viimati õppisid ja mis on antud tunni
teema. Õpetaja kutsus lapsed ringi kokku ja palus neil mõelda enda tugeva
külje peale. |
Õpilased teevad tunnis kaasa, nad tahavad väga vastada ja seepärast
tõstavad kätt pidevalt üles. |
|
|
6. minutil |
II PÕHIOSA Väitemäng, kus igas nurgas on vastused. Õpetaja vahepeal keelab
sosistades mõnda õpilast, kui teine õpilane vastab. Peale mängu palub õpetaja
lastel istuda ja nad peavad kirjutama paaristööna paberile sõbra omadusi. Õpetaja
laseb lastel iseseisvalt töötada, vahepeal vaatab, kas nad saavad ülesandega
hakkama. |
Lastel on mängides erinevad arvamused. Nad avaldavad enda arvamust, kui
neilt küsitakse. Õpilased ei suuda mängus alati keskenduda, kui teine õpilane
räägib. Lapsed muutuvad mängu ajal kärsituks ja nad ei suuda enam eriti hästi
tähelepanu hoida. Lapsed sositavad paaristöö puhul, sest õpetaja palus neil
vaikselt rääkida. |
|
|
40. minutil |
III KOKKUVÕTE
ÕPPIMISEST Õpetaja palus lastel mõelda ühe omaduse peale, mis sellest tunnist
meelde jäi. Õpetaja palus paaridel klassi ette tulla ja öelda enda peamine
mõte. Plakatid kinnitas õpetaja tahvli külge. |
Lapsed mõtlesid ja arutasid omavahel ühe omaduse üle ja seejärel ütlesid
välja oma mõtte sõpruse kohta. |
|
|
45. minutil |
TUNNI LÕPETAMINE (klassiruumi korrastamine uueks
tunniks) Õpetaja tänas õpilasi ja lubas neil minna klassist
välja. |
Lapsed enne tunni lõpetamist välja minna, sest tunnikell käis, aga nad
kuulasid õpetaja sõna ja ootasid kuni õpetaja lõpetab tunni. |
|
AINE matemaatika KLASS 4. d KUUPÄEV 08.04.21
TUNNI TEEMA arvu klassid
EESMÄRK/EESMÄRGID (Mida õpilased
selles tunnis õpivad?) Õpilased õpivad arve miljonini.
ÕPETAJA EELTEGEVUSED, VAHENDID ja MATERJALID (Mida teeb õpetaja enne tundi? Kuidas näeb
välja pinkide paigutus? )
Õpetaja räägib enne tundi õpilastega nende loomadest
ja muudest teemadest. Suhtlevad vabalt. Kontrollib, kas kõik õpilased on kohal.
TUNNI KÄIK:
|
AEG Kellaaeg,
millal tegevus algab. |
TUNNI OSAD ÕPETAJA |
ÕPILASE TEGEVUS |
Märkused. Mõtted seoses vaatlusega. |
|
|
TUNNI
ORGANISEERIMINE (õppevahendid, tervitus, silmside, tähelepanu
haaramine jms) |
|
|
|
|
I HÄÄLESTUS (ettevalmistus põhiosaks) Õpetaja küsib õpilastelt, mitu saja tuhandet on miljonis. |
Õpilased vastavad. |
|
|
|
II PÕHIOSA Palub õpilastel opiqu lahti teha. Õpetaja teeb koos õpilastega opiqust
ülesandeid ja vahepeal laseb neil individuaalselt ka töötada. Õpetaja küsib
vahepeal erinevatelt õpilastelt, kas nad said ülesandest aru ja kuidas neil
läheb. |
Õpilased avavad õpiku. Õpilased lahendavad opiqust ülesandeid. |
|
|
|
III KOKKUVÕTE
ÕPPIMISEST Õpetaja palub ülesanded ära salvestada. Õpetaja küsib, mis neile raskusi
tekitas. |
Õpilased salvestavad ülesanded ära. |
|
|
|
TUNNI LÕPETAMINE (klassiruumi korrastamine uueks
tunniks) Õpetaja küsis õpilastelt, mis tund neil järgmine on. Õpetaja
ütles, millal nad uuesti kohtuvad ja palus õpilastel vahetundi minna. |
Õpilased läksid sirutasid ennast. |
|
AINE eesti keel KLASS 4. d KUUPÄEV 06.05.21
TUNNI TEEMA sõnaliigid: arv-, omadus- ja nimisõnad
EESMÄRK/EESMÄRGID (Mida õpilased
selles tunnis õpivad?) Õpilased õpivad sõnaliike ja harjutavad luuletuse
kirjutamist.
ÕPETAJA EELTEGEVUSED, VAHENDID ja MATERJALID (Mida teeb õpetaja enne tundi? Kuidas näeb
välja pinkide paigutus? )
Tund toimus õues. Õpetaja hankis jalgpalli ja palus õpilastel kaasa võtta
kirjutusvahendid. Tunni ülesehitus oli eelnevalt klassiga üle käidud, õpilased
teadsid, mida nad tegema hakkavad. Õpetaja koostas õpilastele töölehe. Õpetaja
otsis endale vile, et ta saaks vajadusel õpilaste tähelepanu endale juhtida.
TUNNI KÄIK:
|
AEG Kellaaeg,
millal tegevus algab. |
TUNNI OSAD ÕPETAJA |
ÕPILASE TEGEVUS |
Märkused. Mõtted seoses vaatlusega. |
|
11.00 |
TUNNI ORGANISEERIMINE (õppevahendid, tervitus, silmside, tähelepanu
haaramine jms) Õpetaja kutsus õpilased poolkaarde. Rääkis kõva ja selge häälega. Ta
seletas õpilastele, mis on tunni teema ja mida nad järgmisena tegema
hakkavad. Tutvustas kähku ka meid, üliõpilasi. |
Õpilased kogunesid poolkaarde ja kuulasid vaikselt. Mõni üksik taga pool
asuv õpilane jutustas veidi. Õpetaja suutis õpilase käitumisele silmsidega
tähelepanu pöörata. |
|
|
11.11 (6 minutit jooksu) 11.18 (palliga ringis) |
I HÄÄLESTUS (ettevalmistus põhiosaks) Õpetaja selgitas õpilastele iseseisva ülesande ära ja lasi neil sellega
pihta hakkata. Peale jooksu käskis õpetaja õpilastel kaks ringi moodustada. Seejärel
seletas, mida nad peavad tegema ja tõi näite. Tegevuse käigus õpetaja kuulas
ja juhendas, kui oli vaja. Õpilaste kära kontrollimiseks kasutas ta vilet. |
Õpilased jooksid 6 minutit territooriumil ringi ja jälgisid ümbruses
nimi- ja omadussõnadega seostuvaid detaile. Peale jooksu kogunesid õpilased kokku ja moodustasid õpetaja sõnade
peale kaks ringi. Ringis olles mängisid nad pallimängu. Pallimäng oli
kaheosaline. Esimeses osas pidi iga söötja ütlema nimisõna, mida ta liikudes
nägi. Sõnu ei tohinud korrata. Teises osas ütleb esimene viskaja omadussõna,
püüdja ütleb selle omadussõnaga sobiva nimisõna. |
|
|
11.23 (kirjutusvahendite toomine) 11.25 (töölehe täitmine) |
II PÕHIOSA Õpetaja jagas õpilastele töölehed, seletas ülesande lahti ja lasi
õpilastel tööle asuda. Vahepeal kui õpilased küsisid midagi, siis ta aitas
neid. Tunni lõpus kuulas ta õpilaste jutud ära. Vahepeal palus ta õpilastel
esemeid ja kimpe selgitada. |
Õpilased pidid ümbritsevast keskkonnast koos paarilisega leidma
erinevaid sõnaliike. Nad pidid looduslikust materjalist valmistama kimbu ja
seostama seda teemaga “Meie kevadine eesti keele tund”. Tööde esitlemisel
õpetajale pidid nad põhjendama oma valikut. Õpilased pidid leidma ümbrusest
midagi, mida saab väljendada liitsõnaga. Õpilased pidid koostama ühe kuni
kahe salmilise lihtsa päevakajalise luuletuse. Õpilased pidid ümbrusest
leidma erinevates värvides objekte. |
|
|
|
III KOKKUVÕTE
ÕPPIMISEST puudus |
|
|
|
11.52 |
TUNNI LÕPETAMINE (klassiruumi korrastamine uueks
tunniks) Töö ära lõpetanutel õpilastes lubas ta söögivahetundi
minna. Ta palus õpilastel käed ära pesta ja kõhu täis süüa. Mõni õpilane ei
jõudnud tunnis kõike valmis, seega õpetaja palus neil lõpetada ja pärast
edasi jätkata. |
|
|
Kommentaarid
Postita kommentaar