11.03.21 seminari kokkuvõte

 Sisendipõhine ja väljundipõhine õpe

	Sisendipõhine (ainepõhine)	Väljundipõhine (õppijast lähtuv)
Kes on õppeprotsessi keskmes?	õpetaja	õpilane
Mis on õppeprotsessi keskmes?	õpetamine	õppimine
Mida teeb õpetaja?	annab tundi õpetab ainet	juhib õpilaste tegevust õpetab õpilast õppima
Mis on tulemus?	ainealased teadmised	ainealased ja üldised pädevused (teadmised, oskused, hoiakud)
Missugune on õppeprotsess?	seos eesmärkide, hindamise ja metoodika vahel on nõrk	seos eesmärkide, hindamise ja metoodika vahel on tugev
Missugust õppimisviisi soodustab?	pindmine	sügav

Õpimotivatsiooni toetamine

Selleks, et õpilasel oleks õpimotivatsiooni, peavad kõigepealt rahuldatud olema õppija baasvajadused. Baasvajaduste rahuldamisest käsitletakse isemääramisteoorias. Selle teooria kohaselt on vaja kindlustada kolm baasvajadust.

1. autonoomia - õpilane peab saama teatud määral otsustada, milliste probleemide või teadmistega ta tegeleb ning seejärel ise valida viis, kuidas probleeme lahendada. 
2. kompetentsus - ülesannete lahendamiseks peab õpilane tundma, et ta on üldse suuteline neid lahendama.
3. seotus - kuna õppimine on sotsiaalne tegevus, siis on oluline, et õpilastel oleks ühtekuuluvustunne. Ka ise õppides olen tundnud, et see on väga oluline. Kuuldes, et ka teistel on raske ja et ma pole ainuke, kes on hädas ja kurnatud, siis on lihtsam probleemile vastu seista. Kui aga üksi näen vaeva ja teistel läheb väga hästi, siis on tunne, et ma olen kehvem, kui teised minu ümber. Ma hakkan endas kahtlema ja ei näe enam mõtet pingutada. Raskedel hetkedel on väga oluline, et õpilasel oleks kedagi kelle poole pöörduda ja et inimesed tema ümber oleksid toetavad. Isegi kui seda toetust ei ole leida kaasõpilaste seast, siis saab ka õpetaja teha väga palju, et aidata õpilast. Kuulata tema muresid ja pakkuda tuge. Tihtipeale võivad lapsed näha täiskasvanut kui kindlat ja edukat inimest, keda ei ole vaevanud ebakindlus, hirmud ja mured. Ma arvan, et vahepeal on täiskasvanuna oluline rääkida ka enda ebaõnnestumistest, mitte näidata ennast alati kui vankumatu kaljuna.

Lisaks baasvajadustele on oluline, et õpilane ka väärtustaks seda, mida ta õpib. Kui õpilane ei mõista, milleks tal läheb midagi vaja, siis on keeruline leida ka sisemist motivatsiooni. Õpilane peab ise leidma endale eesmärgi, miks ta midagi õpib või teeb. Õpetaja saab enamasti olla ainult juhendajaks nende eesmärkide leidmiseks.

Õppimisel ja motivatsiooni säilitamisel on tähtsal kohal ka huvi. Huvi on see, mis äratab õpilase tähelepanu ja paneb teema üle mõtlema.

Muutuv õpikäsitus

Miks peab õpikäsitus muutuma?

Õpikäsitus peab muutuma, sest inimeste teadmised õppimisest muutuvad pidevalt. Kuna keskkond muutub, tehnoloogia areneb, siis ei saa lihtsalt jätkata vana mudeli järgi õpetamist.

Miks defineeritakse tänast õpikäsitust sõnadega "muutunud/muutuv"? Millised muutused leiavad aset?

Kuna inimesed ja meie elukeskkond on pidevalt muutumises, siis tuleb kohandada õpikäsitust ka vastavalt muutustele. Lisaks tehnoloogia arengule ja keskkonna muutustele, muutuvad ka õpilased ise - muutuvad nende väärtushoiakud, käitumine ja arusaam õppimisest. Ajaga muutuvad ka ühiskonna ootused koolile.

Kuidas mõjutab MÕK sind kui õpetajat?

Pean selgeks tegema vanad õpiteooriad. Õpetajana pean muutma enda õpetamist vastavalt uutele teadmistele, ei tohi kinni jääda ühte õpiteooriasse. 

Skeemi põhjal seosed: 

1. Õppija areng on tugevasti seotud õpikeskkonnaga. Keskkond on üks alustest õppimisele. Keskkonnas, mis on häiriv, pole ka võimalik efektiivselt õppida.
2. Eneseteostuseks on kasulik kui õpilane on eelnevalt saavutanud teatud oskused ja teadmised. Näiteks tuleb kasuks kui inimesel on hea enesejuhtimis ja - distsipliini oskus.