Didaktika
Didaktika käsitleb õpetamise seaduspärasusi. Didaktika abil saab õpetaja juhiseid, kuidas õpilasele parimal viisil teadmisi edastada ja et teadmiste omandamine oleks efektiivne; kuidas korraldada õppesisu ja milliseid õppemeetoteid kasutada; kuidas õpetada õpilast õppima. Didaktika alusel koostatakse õppeeesmärgid, õppekava ja õpetaja töökava. Seega, didaktika on aluseks kõigele, mis hõlmab õpetamist, õppimist ja õpikeskkonda, ning seetõttu ka väga oluline teadmine õpetajale. Olulised mõisted didaktikaga seoses on järgmised: metoodika ehk meetodite kogum, meetod ehk kavakindel toimimisviis eesmärgi saavutamiseks ja metoodiline võte ehk meetodi üksikosa.
Didaktikaprintsiibid
Didaktikaprintsiibid sõnastas esimesena Jan Amos Comenius 1632. aastal raamatus "Didaktika magna". Didaktikaprintsiibid on järgmised:
- teaduslikkuse printsiip (õpetamisel ei tohi liigselt lihtsustada)
- teadlikkuse printsiip (õppimise eesmärgistamine õpilastele)
- teooria ja praktika seos
- jõukohasuse printsiip
- lihtsamalt keerulisemale ülemineku printsiip
- individuaalsuse printsiip
- jadaprintsiip (õppimisel peab olema kindel järjekord)
- järjepidevuse printsiip (kordamine)
- süstemaatilisuse printsiip
- näitlikkuse printsiip
- kasvatuslikkuse printsiip
- aktiivsuse printsiip
Õpiteooriad
Käsitlesime nelja õpiteooriat: biheiviorism, kognitivism, konstruktivism ja sotsiaalkonstruktivism.
- Biheiviorismi teoorias on olulisel kohal harjutamine, kordamine ja õppimise jagamine osadeks.
- Kognitivismi teoorias peeti tähtsaks, et õpilases peab tekitama huvi teema vastu. Õppija peab seadma ise endale eesmärgid ja lahendama probleeme enamasti iseseisvalt.
- Konstruktivismi puhul arvatakse, et teadmisi omandatakse vastavalt varasematele kogemustele ja eelteadmistele. Õpetaja roll on anda palju kogemusi ja olla toetavaks osapooleks.
- Sotsiaalkonstruktivism põhineb teadmisele, et õpilane õpib läbi sotsiaalse tegevuse. Õpetaja saab kasutada rühmatöid, et õppimine saaks toimuda läbi suhtluse ja arutluse.
Kommentaarid
Postita kommentaar