1. Missugused on kolm olulisemat põhihariduse alusväärtust ja õppe- ja kasvatuseesmärki?
Põhikoolis kujundatavatest alusväärtustest olulisemad on hoolivus, õiglus ja sallivus. Olulisematest õppe- ja kasvatuseesmärkidest on luua õppimiseks turvaline ja eakohane õppekeskkond, kus võimaldatakse lapsel areneda ja omandada teadmisi. Põhikoolis kasvatatakse last üles haritud ja mitmekülgseks inimeseks, kes on võimeline toime tulema perekonnas, tööl ja avalikus elus. Suurt tähelepanu pööratakse eesti keele ja kultuuri säilimisele ja et õpilane oleks valmis toime tulema ka järgneval haridustasemel.
2. Andke lühidalt
edasi iga üldpädevuse ja läbiva teema sisu?
kultuuri- ja väärtuspädevus - õpilane mõistab, kuidas ta on seotud ühiskonna, looduse ja teiste inimestega
sotsiaalne ja kodanikupädevus - õpilasest kujuneb vastutustundlik ja aktiivne kodanik, kes suudab suhelda inimestega erinevates olukordades
enesemääratluspädevus - õpilase tunnetus- ja analüüsivõime iseendast
õpipädevus - õpilase suutlikkus kujundada enda õppimist nii, et see oleks efektiivne
suhtluspädevus - oskus väljendada ennast asjakohaselt ja analüüsida teiste inimeste mõtteid
matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus - oskus lõimida matemaatika- ja loodusteaduste alaseid teadmisi igapäevaelus ja koolis
ettevõtlikkuspädevus - suutlikus algatada ja viia ellu ideid
digipädevus - oskus kasutada digivahendeid igapäevaelus
Läbivad teemad:
- Elukestev õpe ja karjääri planeerimine - õpilane on valmis elukestvalt õppima ning teha arukaid otsuseid töökeskkonnas
- Keskkond ja jätkusuutlik areng - õpilasest arenenb vastutustundlik inimene, kes väärtustab ja oskab hoida keskkonda
- Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus - õpilasest kujuneb aktiivne ühiskonnaliige, ta tunneb enda õigusi ja kohustusi ning suudab kaasa tegutseda ühiskondlikes toimingutes
- Kultuuriline identiteet - õpilasest kujuneb salliv ja kultuuriteadlik inimene
- Teabekeskkond - õpilane suudab leida ja kriitiliselt analüüsida vajalikku teavet
- Tehnoloogia ja innovatsioon - õpilane suudab käsitleda tänapäevaseid seadmeid ja oskab neid rakendada igapäevaelus
- Tervis ja ohutus - õpilasest kujuneb vaimselt, füüsiliselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt terve inimene, kes suudab järgida tervislikku eluviisi
- Väärtused ja kõlblus - õpilane tunneb ühiskondlikke väärtusi, norme ja viisakusreegleid, ta oskab hinnata ja analüüsida inimeste käitumist
3. Kuidas mõistate
PRÕK-is kirjeldatud õppimise käsitust?
Kirjeldatud õppimise käsitus on sõnastatud vastavalt õpilase elus vajaminevate igapäevaelu oskuste põhjal ja et õppimine oleks õpilase seisukohast võimalikult tõhus. Õpilane on õppimise käigus aktiivne osapool, kes omandab teadmisi ja oskusi nii iseseisvalt kui ka kaaslastega.
4. Mida pead
õpikeskkonda luues silmas pidama?
Pean silmas pidama, et kohtleksin õpilasi eelarvamusteta, arvestaksin nende eripäradega ja tagaksin arenemiseks õpilastele võimalikult võrdse, turvalise ja tõhusa õpikeskkonna. Pean vältima õpilaste sildistamist. Loon heatahtliku, sõbraliku ja üksteist toetava õhkkonna.
5. Lugege I, II ja III
kooliastme pädevusi, õppe ja kasvatuse rõhuasetusi. Millele pöörata igas neist
kooliastmetest õpetades põhitähelepanu?
I kooliastmes tuleks pöörata tähelepanu, et õpilane kohaneks koolikeskkonnaga ja käitumistavadega. Õpetajana pean toetama õpilase eneseusku ja motivatsiooni. Pean aitama omandada nii ainealaseid oskusi ja teadmisi kui ka näiteks eneseväljendus- ja suhtlemisoskust.
II kooliastmes peab õpilasele võimaldama rohkem vabadust teha otsuseid ja võtta vastutust nende otsuste eest. Tuleb toetada ka õpilase huvisid ja isikupäraseid võimeid. Olla toeks õpimotivatsiooni säilitamisel. Aidata õpilasel arendada oskust kavandada ja korrigeerida enda tegevust.
III kooliastmes peab õpilane olema suuteline seostada õpitud igapäevaeluga. Õpilasi tuleb toetada nende endi eesmärkide püstitamisel ja täideviimisel. Õpilasele tuleb olla toeks tema edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel. Õpilasest peab kujunema iseseisev ja vastutustundlik ühiskonnaliige.
6. Missugust olulist
infot leiad PRÕK-st õppe- ja kasvatuse korralduse kohta?
Õpilasest peab kujunema inimene, kes suudab toime tulla töö-, õpi- ja elukeskkonnas. Tähelepanu pööratakse elukestvale õppele, õpilane teab, et ta õpib tegelikult terve elu. Õpilast kujundatakse kultuuriteadlikuks ja sotsiaalselt aktiivseks inimeseks, kes suudab toime tulla erinevates olukordades. Õpetamisel võib kasutada üldõpetuslikku õpet, õpetada kõiki õppeaineid kogu õppeaasta vältel või õpetada erinevaid õppeaineid teatud ajal õppeaasta vältel. Riiklikus õppekavas on ka välja toodud, mitu tundi peab nädalas iga õppeainet olema. Põhikoolis peab õpetaja tegema koostööd ka vanematega, tuleb jagada nendega vajalikku teavet õpilase ja koolitegevuse osas. Olenevalt õpilasest võib põhikooli nominaalne õppekava olla ka pikem, näiteks kuulmispuudega õpilasele võib sätestada õppeajaks 11 õppeaastat.
7. Missuguseid
juhiseid hindamise kohta annab PRÕK?
Hindamise eesmärgiks on toetada õpilase arengut, anda talle tagasisidet ning suunata ja innustada õpilast sihikindlalt õppima. Hindamisel võib kasutada nii kujundavat hindamist kui ka viie palli süsteemi. Koolisiselt võib kasutada ka tesitsugust hindamissüsteemi. Õpetamisel tuleb kasutada ka kokkuvõtvaid hindeid, mille alusel hinnatakse õpilase teise klassi üleviimist või põhikooli lõpetamist.
Kommentaarid
Postita kommentaar