Tunnikonspekt

                                                                                           TUNNIKONSPEKT**                                                 

                                                                                                                                                                    

                                                                                              

AINE   loodusõpetus               KLASS  3. klass (20 õpilast)              KUUPÄEV  13.06.21                                                                                                                          

 

TUNNI  TEEMA   ilmakaared

 

LÄBIV TEEMA (kui selles tunnis on)  

Tervis ja ohutus (metsas mitte ära eksimine, orienteerumine looduses)

 

EESMÄRK/EESMÄRGID  (sõnastada õpisisu põhjal õpitulemuste  kaudu mõõdetavate teadmiste või oskustena, missuguse teadmise, oskuse ja vilumusega selles tunnis tegeldakse)

Tunneb ilmakaari ja nende asetust üksteise suhtes. Oskab kompassi järgi määrata ilmakaarte asetust.

 

ÜLDPÄDEVUSTE (teadmiste, oskuste, väärtuste) KUJUNDAMINE (valida, missugune üldpädevus on selles tunnis tähelepanu all; mida juhendatakse/ õpetatakse)

matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus

 

ÕPETAJA EELTEGEVUSED, VAHENDID ja MATERJALID*  (mööbli paigutus ruumis, tahvlile kirjutamine, tehnilised vahendid, õppematerjalid: õpik, tv, näitvahendid, lisamaterjalid vms korrektselt viidatuna)

Tunni algus toimub klassiruumis ja ülejäänud tund toimub õues. Tund toimub õues ainult päikesepaistelise ilma korral. Eelnevalt jälgida ilmateadet, planeerida tund päikesepaistelise aja peale. Juhul kui ilm on siiski pilvine, siis lükka antud tund edasi ja võta asemele muu ainetund.

Seada üles maastikumäng, aseta punktid nii, et need oleksid eelnevast punktist täpselt ühes ilmakaares. Igasse punkti kirjuta lehe peale üks täht ja juhis järgmisesse punkti. Kinnita juhised ja täht tugevalt maa või puu külge.

Enne tunni algust tuuluta klassiruumi, vajadusel palu vahetult enne tundi mõnel õpilasel aknad sulgeda.

Vajalikud vahendid: gloobus, Eesti kaart, 10 kompassi, 20 väikest maastikumängu lehte, klassiruumi võti (pärast lahkumist klass lukustada)

 

* Konspektile lisada tunni jaoks koostatud  materjalid.

** Enne tunni läbiviimist kooskõlastada konspekt juhendava õpetajaga.

 

 

 

 

 

 

TUNNI KÄIK:

AEG

Kellaaeg, millal tegevus algab.

TUNNI OSAD

käsitletavad aineosad, teemad, põhimõisted, lõiming, läbivad teemad ning nende edastamiseks kasutatavad meetodid ja tööviisid; abi- ja näitvahendid, lisamaterjalid jne, sh õppevahendid, õppimist toetav hindamine,  kodutöö juhendamine (kui annate selles tunnis kodutöö).

ÕPETAJA  ja ÕPILASE TEGEVUS

 

PEDAGOOGILINE PÕHJENDUS

 Miks kasutate antud ajahetkel just antud võtet/meetodit/vahendit? Missuguse õpieesmärgi teenistuses on antud meetod/tegevus?

12.20-12.21

(1 min)

TUNNI ORGANISEERIMINE

(õppevahendid, tervitus, silmside, tähelepanu haaramine  jms)

 

Triangel ja tervitus (1 min)

Tundi alustame klassiruumis. Kui kõik õpilased on vahetunnist klassi jõudnud, sulgen ukse. Tähelepanu haaramiseks kasutan trianglit. Ütlen, et alustame tunniga ja tervitan õpilasi, nemad tervitavad mind vastu.

Tundi alustame klassiruumis, et õppimisprotsessi alguses oleks võimalikult vähe segavaid ja tähelepanu eemale tõmbavaid elemente. Sulgen ukse, et vähendada lärmi. Triangel on tähelepanu suunamiseks. Tervitamine annab õpilastele teada, et tund on alanud ja nüüd tuleb keskenduma hakata.

12.21- 12.27

(6 min)

I HÄÄLESTUS (ettevalmistus põhiosaks)

 

Eesmärgi selgitus (1 min)

Selgitan, mida nad täna õpivad, selgeks saavad. „Täna õpid sa, mida näitavad ilmakaared ja kuidas looduses õiget suunda leida.“

 

 

Mõistekaart (5 min)

Küsin õpilastelt, mida nad teavad ilmakaarte kohta ehk näiteks põhja ja lõuna kohta. Kas keegi teab, mis vahend on kompass? Koostan tahvlile õpilaste märksõnade ja vastuste põhjal mõistekaardi.

 

Õpilased saavad lühikese ülevaate, mida nad tunnis õppima hakkavad. Õpilastelt teema kohta küsimine annab mulle hinnangu õpilaste eelteadmistest. Saan teada, millised on õpilaste väärteadmised ja õppimise faasis saan neid parandada. Mõistekaardi kujundamine on eeskujuks või näidiseks, kuidas mõnele probleemile läheneda või lihtsalt kuidas mõistekaardi teha.

12.27-12.57

(30 min)

II PÕHIOSA

 

Ilmakaared, kompass, gloobus, väärteadmised (10 min)

Selgitan Eesti kaardi kaudu õpilastele, mis on ilmakaared ja miks neid kasutatakse. Küsin õpilastelt, kus asub Lõuna-Eesti ja miks seda piirkonda just nii nimetatakse. Kuidas saadakse teada põhja ja lõuna suund? Seletan ka ära, mis vahend on kompass ja kuidas seda kasutatakse. Toon välja gloobuse, küsin õpilastelt, mis see on. Seletan gloobuse kaudu ilmakaari ja kus asub põhja- ja lõunapoolus. Rõhutan ka, millised eelteadmised on väärteadmised ja mis on nende asemel õiged teadmised.

 

Paarid, maastikumäng (12 min)

Kutsun õpilased ühte ringi ja selgitan neile, mida me järgmisena teeme. Paaride moodustamiseks sirutab iga õpilane kinnisilmi ühe käe keskele enda ette ja leiab endale vaba käe. Juhul kui õpilasi on paaritu arv, siis üksi jäänud õpilane saab ise valida, kuhu ta läheb kolmandaks. Iga paar saab kompassi ja kaks väikest maastikumängu lehte (iga õpilane täidab oma lehte). Liigume kõik koos õue. Luban õpilastel alustada maastikumängu. Õpilased saavad punktides ilmakaarte järgi juhised järgmisesse punkti. Igas punktis on üks täht, mille nad kirjutavad paberile üles. Kui kõik punktid on käidud, siis tuleb kokku sõna „kompass“. Lõppu jõudes kogun kokku kompassid ja nende lehed. Seletan lühidalt, mis oskuse nad selle mängu läbi omandasid.

 

Päike, samblik (8 min)

Kui viimane paar on jõudnud kohale, siis palun õpilastel moodustada poolringi. Õpilased võivad murule istuda, kuid võivad ka seista. Järgnevalt seletan, kuidas päike on seotud ilmakaartega. Millisest ilmakaarest päike tõuseb ja kuhu loojub? Määrame koos päikese järgi põhja suuna. Näitan, et ka puu peal kasvava sambliku järgi saab ilmakaari määrata. Leiame koos ka sambliku järgi põhja suuna. Seejärel kontrollime kompassiga, kus põhi täpselt asub.

Kindlasti on õpilane kuulnud erinevaid kohanimesid nagu Lõuna-Eesti, nende kohanimede kaudu moodustab õpilane seoseid juba varasemate teadmiste vahel. Kohanimesid kasutades saab õpilane aru, et ilmakaare mõisted ei ole talle täiesti võõrad. Õpilane saab moodustada seoseid nii gloobuse kui mudeli kaudu kui ka Eesti kaardi kaudu. Ta tutvub ilmakaarte mõistetega pisut erinevates kontekstides ning seetõttu on tõenäolisem, et ta loob rohkem seoseid nende mõistetega ja seeläbi jäävad need tal paremini meelde.

Pärast õpitut saavad õpilased maastikumängu mängida, nad saavad vaheldust istumisest ja keskendumisest. Maastikumängu kaudu saavad õpilased kohe rakendada enda teadmisi lõbusal moel. Paaris töötades saavad õpilased üksteist toetada ja mõtteid vahetada. Kuna maastikumängul peab moodustuma sõna, siis saan ma sõna järgi hinnata, kas õpilased tulevad toime kompassi kasutamisega. Kuna kompassi kasutamine eeldab ilmakaarte tundmist ja nende asetust üksteise suhtes, siis on kompassi käsitlemisega saavutatud ka see eesmärk. Peale maastikumängu võtan neilt kompassid ära, et nad prooviksid ainult päikese ja sambliku järgi põhja suunda määrata. Kompassi, päikese ja sambliku kasutamine orienteerumisel puudutab läbivat teemat „Tervis ja ohutus“. Kaardi, gloobuse ja kompassi käsitlemine kujundab matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalast pädevust.

12.57-13.02

(5 min)

III KOKKUVÕTE ÕPPIMISEST

 

Paarid, mida õppisin, küsimused (5 min)

Palun õpilastel uuesti enda paariline üles leida ja öelda talle üks teadmine või oskus, mida ta sellest tunnist õppis. Seejärel küsin üle klassi mõnelt õpilaselt, mida tema õppis. Küsin üle klassi küsimusi õpitu kohta. Millisest ilmakaarest tõuseb päike? Kuidas kompassi kasutada? Milliseid ilmakaari sa tead?

 

 

Paarilisele rääkides meenutab õpilane õpitut, kinnistub teadmine ja iga õpilane saab sõna. Üle klassi küsides kuulevad õpilased, mida teised õppisid ja samamoodi toimub meenutamine. Küsimustele vastamisega kordavad õpilased enda teadmisi ja see annab nii minule kui ka õpilastele tagasisidet, kas õpitu jäi meelde.

13.02-13.05

(3 min)

TUNNI LÕPETAMINE

 

Tagasi klassi, tunni lõpetamine (3 min)

Liigume kõik koos klassi tagasi ja palun neil oma kohale seisma jääda. Lähen klassi ette, ütlen, et tund on lõppenud ja luban neil vahetundi minna.

Koos klassi minnes veendun, et kõik õpilased on olemas. Ametlik tunni lõpetus kinnistab õpilastele, et õpetaja lõpetab tunni? Kas selline tunni lõpetamine on vajalik?

Kommentaarid