AINE loodusõpetus KLASS 3. klass (20 õpilast) KUUPÄEV 13.06.21
TUNNI TEEMA ilmakaared
LÄBIV
TEEMA (kui selles tunnis on)
Tervis ja
ohutus (metsas mitte ära eksimine, orienteerumine looduses)
EESMÄRK/EESMÄRGID (sõnastada õpisisu põhjal õpitulemuste kaudu mõõdetavate teadmiste või oskustena, missuguse
teadmise, oskuse ja vilumusega selles tunnis tegeldakse)
Tunneb ilmakaari ja nende asetust üksteise suhtes. Oskab kompassi järgi
määrata ilmakaarte asetust.
ÜLDPÄDEVUSTE
(teadmiste, oskuste, väärtuste) KUJUNDAMINE (valida, missugune
üldpädevus on selles tunnis tähelepanu all; mida juhendatakse/ õpetatakse)
matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus
ÕPETAJA
EELTEGEVUSED, VAHENDID ja MATERJALID* (mööbli paigutus ruumis, tahvlile kirjutamine,
tehnilised vahendid, õppematerjalid: õpik, tv, näitvahendid, lisamaterjalid vms
korrektselt viidatuna)
Tunni
algus toimub klassiruumis ja ülejäänud tund toimub õues. Tund toimub õues
ainult päikesepaistelise ilma korral. Eelnevalt jälgida ilmateadet, planeerida
tund päikesepaistelise aja peale. Juhul kui ilm on siiski pilvine, siis lükka
antud tund edasi ja võta asemele muu ainetund.
Seada üles
maastikumäng, aseta punktid nii, et need oleksid eelnevast punktist täpselt ühes
ilmakaares. Igasse punkti kirjuta lehe peale üks täht ja juhis järgmisesse
punkti. Kinnita juhised ja täht tugevalt maa või puu külge.
Enne tunni algust tuuluta klassiruumi, vajadusel palu vahetult enne tundi
mõnel õpilasel aknad sulgeda.
Vajalikud vahendid: gloobus, Eesti kaart, 10 kompassi, 20 väikest maastikumängu
lehte, klassiruumi võti (pärast lahkumist klass lukustada)
* Konspektile lisada tunni jaoks koostatud
materjalid.
** Enne tunni läbiviimist kooskõlastada konspekt juhendava õpetajaga.
TUNNI KÄIK:
|
AEG Kellaaeg,
millal tegevus algab. |
TUNNI OSAD käsitletavad aineosad, teemad, põhimõisted,
lõiming, läbivad teemad ning nende edastamiseks kasutatavad meetodid ja
tööviisid; abi- ja näitvahendid, lisamaterjalid jne, sh õppevahendid,
õppimist toetav hindamine, kodutöö
juhendamine (kui annate selles tunnis kodutöö). ÕPETAJA
ja ÕPILASE TEGEVUS
|
PEDAGOOGILINE
PÕHJENDUS Miks kasutate antud
ajahetkel just antud võtet/meetodit/vahendit? Missuguse õpieesmärgi
teenistuses on antud meetod/tegevus? |
|
12.20-12.21 (1 min) |
TUNNI
ORGANISEERIMINE (õppevahendid, tervitus, silmside, tähelepanu
haaramine jms)
Triangel ja tervitus (1 min) Tundi alustame klassiruumis. Kui kõik
õpilased on vahetunnist klassi jõudnud, sulgen ukse. Tähelepanu haaramiseks kasutan
trianglit. Ütlen, et alustame tunniga ja tervitan õpilasi, nemad tervitavad
mind vastu. |
Tundi alustame klassiruumis, et
õppimisprotsessi alguses oleks võimalikult vähe segavaid ja tähelepanu eemale
tõmbavaid elemente. Sulgen ukse, et vähendada lärmi. Triangel on tähelepanu
suunamiseks. Tervitamine annab õpilastele teada, et tund on alanud ja nüüd
tuleb keskenduma hakata. |
|
12.21- 12.27 (6 min) |
I HÄÄLESTUS (ettevalmistus põhiosaks)
Eesmärgi selgitus (1 min) Selgitan, mida nad täna õpivad, selgeks
saavad. „Täna õpid sa, mida näitavad ilmakaared ja kuidas looduses õiget
suunda leida.“
Mõistekaart (5 min) Küsin õpilastelt, mida nad teavad ilmakaarte
kohta ehk näiteks põhja ja lõuna kohta. Kas keegi teab, mis vahend on
kompass? Koostan tahvlile õpilaste märksõnade ja vastuste põhjal mõistekaardi.
|
Õpilased saavad lühikese ülevaate, mida
nad tunnis õppima hakkavad. Õpilastelt teema kohta küsimine annab mulle
hinnangu õpilaste eelteadmistest. Saan teada, millised on õpilaste
väärteadmised ja õppimise faasis saan neid parandada. Mõistekaardi
kujundamine on eeskujuks või näidiseks, kuidas mõnele probleemile läheneda
või lihtsalt kuidas mõistekaardi teha. |
|
12.27-12.57 (30 min) |
II PÕHIOSA
Ilmakaared, kompass, gloobus, väärteadmised (10
min) Selgitan Eesti kaardi kaudu õpilastele, mis
on ilmakaared ja miks neid kasutatakse. Küsin õpilastelt, kus asub
Lõuna-Eesti ja miks seda piirkonda just nii nimetatakse. Kuidas saadakse
teada põhja ja lõuna suund? Seletan ka ära, mis vahend on kompass ja kuidas
seda kasutatakse. Toon välja gloobuse, küsin õpilastelt, mis see on. Seletan
gloobuse kaudu ilmakaari ja kus asub põhja- ja lõunapoolus. Rõhutan ka,
millised eelteadmised on väärteadmised ja mis on nende asemel õiged
teadmised.
Paarid, maastikumäng (12 min) Kutsun õpilased ühte ringi ja selgitan neile,
mida me järgmisena teeme. Paaride moodustamiseks sirutab iga õpilane
kinnisilmi ühe käe keskele enda ette ja leiab endale vaba käe. Juhul kui
õpilasi on paaritu arv, siis üksi jäänud õpilane saab ise valida, kuhu ta
läheb kolmandaks. Iga paar saab kompassi ja kaks väikest maastikumängu lehte
(iga õpilane täidab oma lehte). Liigume kõik koos õue. Luban õpilastel
alustada maastikumängu. Õpilased saavad punktides ilmakaarte järgi juhised
järgmisesse punkti. Igas punktis on üks täht, mille nad kirjutavad paberile
üles. Kui kõik punktid on käidud, siis tuleb kokku sõna „kompass“. Lõppu
jõudes kogun kokku kompassid ja nende lehed. Seletan lühidalt, mis oskuse nad
selle mängu läbi omandasid.
Päike, samblik (8 min) Kui viimane paar on jõudnud kohale, siis
palun õpilastel moodustada poolringi. Õpilased võivad murule istuda, kuid
võivad ka seista. Järgnevalt seletan, kuidas päike on seotud ilmakaartega.
Millisest ilmakaarest päike tõuseb ja kuhu loojub? Määrame koos päikese järgi
põhja suuna. Näitan, et ka puu peal kasvava sambliku järgi saab ilmakaari
määrata. Leiame koos ka sambliku järgi põhja suuna. Seejärel kontrollime
kompassiga, kus põhi täpselt asub. |
Kindlasti on õpilane kuulnud erinevaid
kohanimesid nagu Lõuna-Eesti, nende kohanimede kaudu moodustab õpilane
seoseid juba varasemate teadmiste vahel. Kohanimesid kasutades saab õpilane
aru, et ilmakaare mõisted ei ole talle täiesti võõrad. Õpilane saab moodustada
seoseid nii gloobuse kui mudeli kaudu kui ka Eesti kaardi kaudu. Ta tutvub
ilmakaarte mõistetega pisut erinevates kontekstides ning seetõttu on
tõenäolisem, et ta loob rohkem seoseid nende mõistetega ja seeläbi jäävad
need tal paremini meelde. Pärast õpitut saavad õpilased maastikumängu
mängida, nad saavad vaheldust istumisest ja keskendumisest. Maastikumängu
kaudu saavad õpilased kohe rakendada enda teadmisi lõbusal moel. Paaris
töötades saavad õpilased üksteist toetada ja mõtteid vahetada. Kuna
maastikumängul peab moodustuma sõna, siis saan ma sõna järgi hinnata, kas
õpilased tulevad toime kompassi kasutamisega. Kuna kompassi kasutamine eeldab
ilmakaarte tundmist ja nende asetust üksteise suhtes, siis on kompassi
käsitlemisega saavutatud ka see eesmärk. Peale maastikumängu võtan neilt
kompassid ära, et nad prooviksid ainult päikese ja sambliku järgi põhja
suunda määrata. Kompassi, päikese ja sambliku kasutamine orienteerumisel
puudutab läbivat teemat „Tervis ja ohutus“. Kaardi, gloobuse ja kompassi käsitlemine
kujundab matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalast pädevust. |
|
12.57-13.02 (5 min) |
III KOKKUVÕTE ÕPPIMISEST
Paarid, mida
õppisin, küsimused (5 min) Palun õpilastel uuesti enda paariline üles
leida ja öelda talle üks teadmine või oskus, mida ta sellest tunnist õppis.
Seejärel küsin üle klassi mõnelt õpilaselt, mida tema õppis. Küsin üle klassi
küsimusi õpitu kohta. Millisest ilmakaarest tõuseb päike? Kuidas kompassi
kasutada? Milliseid ilmakaari sa tead?
|
Paarilisele rääkides meenutab õpilane õpitut,
kinnistub teadmine ja iga õpilane saab sõna. Üle klassi küsides kuulevad õpilased,
mida teised õppisid ja samamoodi toimub meenutamine. Küsimustele vastamisega
kordavad õpilased enda teadmisi ja see annab nii minule kui ka õpilastele
tagasisidet, kas õpitu jäi meelde. |
|
13.02-13.05 (3 min) |
TUNNI
LÕPETAMINE
Tagasi
klassi, tunni lõpetamine (3 min) Liigume
kõik koos klassi tagasi ja palun neil oma kohale seisma jääda. Lähen klassi
ette, ütlen, et tund on lõppenud ja luban neil vahetundi minna. |
Koos klassi minnes veendun, et kõik
õpilased on olemas. Ametlik tunni lõpetus kinnistab õpilastele, et õpetaja
lõpetab tunni? Kas selline tunni lõpetamine on vajalik? |
Kommentaarid
Postita kommentaar