Lõiming – seosed ainete vahel ja terviklik õpetus. Omavahel lõimitakse teadmisi erinevate ainete vahel. Teadmisi esitatakse uutes kontekstides ja võimalikult tervikliku nurga alt, teadmiste õpetamine ei toimu ainult ühe valdkonna vaatepunktist lähtuvalt. Lõiming aitab õpilasel teadmisi lihtsamini ja huvi pakkuvalt omandada. Lõimingu abil saab õpilane terviklikuma arusaama õpetatavast. Ta saab paremini otsustada, kuidas ja millises kontekstis mingit teadmist rakendada, sest tal on laiem ülevaade õpitust. Õpilasel tekib ka rohkem seoseid teema kohta, mis soodustab ka pikaajalisse mällu salvestamist.
Sisemine lõiming - õpilase seoste loomine eelteadmiste, igapäevaelu ja õpitu vahel. Sisemise lõimingu protsess toimub õpilase mõtlemise kaudu.
Välimine lõiming - õppeprotsessi organiseerimine nii, et valdkondade vaheline teadmine oleks seotud. Sellist lõimingu teostamisega tegelevad õpetajad ja õppekava koostajad. Välimise lõimingu eesmärk on soodustada sisemist lõimingut.
Horisontaalne lõiming
- erinevate õppeainealaste teadmiste sidumine omavahel, et luua terviklik maailmapilt.
Vertikaalne lõiming - ühes kindlas õppeaines keerulisemate teadmiste õppimine, tuginedes varasematele kergemini arusaadavatele teadmistele. Selline lõiming on vajalik, et õpilaste ainealaste teadmiste areng ei stagneeruks. Vertikaalse lõimingu eesmärk on luua õppeainesisene terviklik ülevaade.
Teemakeskne ehk
multidistsiplinaarne lõiming - ühel ajal käsitletakse erinevates õppeainetes ühte kindlat teemat. Õppeained käsitlevad teemat oma vaatenurgast. Õpilane saab ühtse teema kaudu luua ainetevahelisi ja -üleseid seoseid.
Üldõpetus – õppeained seotakse tervikuks ühe keskse teema kaudu. Teadmisi õpetatakse eri vaatenurkade alt ja seostatakse lapse kogemustega. Käisi sõnul on üldõpetust kasulik kasutada esimeses kolmes klassis.
Projektõpe – koostatakse projekt, mille raames õpitakse erinevaid teadmisi ja oskusi.
Interdistsiplinaarne
lõiming - õppeainete lõimimine üheks ainevaldkonnaks. Lõimiseks kasutatakse erinevate valdkondade teadmisi, mis on omavahel seotud. Teadmisi käsitletakse justkui võrguna. Õpilane valdab selle tulemusena ainesisu paremini ja tema motivatsioon on suurem.
Näited teemakesksest lõimingust:
Sidumine loodusõpetusega - õppekäigud looduses, loomahäälte õppimine.
Sidumine kunsti- ja tööõpetusega - lindude ja nende elukeskkonna kujutamine eri viisidel.
Sidumine inimeseõpetusega - erinevate inimeste omaduste, väärtuste ja käitumise kirjeldamine.
Sidumine keeleõppega - sõnaliikide õppimine ja sidumine looga. Loo põhjal kirjutiste koostamine.
2. Pentomino mängu valmistamine
Sidumine tehnoloogiaõpetusega - mängu disainimine ja valmistamine.
Sidumine matemaatikaga - pindala mõistest aru saamine ja pindala arvutamine.
Sidumine käsitöö ja kodundusega - kirjakorra moodustamine ja mustrite joonistamine.
3. Metateema Tervislik eluviis
Sidumine inimeseõpetusega - kirjeldatakse tervisliku eluviisi komponente (toit, uni, puhkus, liikumine).
Sidumine kehalise kasvatusega - kirjeldatakse, miks on sportimine inimesele kasulik.
Kasutatud kirjandus
Jaani, J.; Aru, L.
(Toim.) (2010). Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. Tartu
Ülikooli haridusuuringute ja õppekava-arenduse keskus. https://www.hm.ee/sites/default/files/l6imingukogumik.pdf
Müürsepp, M., Hiiepuu, E. (2010). Ainesisese
lõimingu võimalusi. Põhikooli valdkonnaraamat.
Eesti keel ja kirjandus. https://oppekava.ee/ainesisese-loimingu-voimalusi/.
Kommentaarid
Postita kommentaar