Iseseisev töö: õpetaja juhendamisstiili mõju õpetamisele

 

Mida teeb õpetaja, ...

Missugused on tema õpilased?

... kes toetab õpilaste autonoomsust?

Selline õpetaja arvestab õpilaste huvide ja isiklikke eesmärkidega. Õpetaja loob õpilastele jõukohaseid ja asjakohaseid ülesandeid.

Tema õpilased on rohkem motiveeritud ja huvitatud õppima.  Nad on rohkem kaasatud õppimisse. Õpilased tunnevad, et nad ei ole mitte ainult passiivsed teadmiste omandajad, vaid teadmiste omandamine toimub vastavalt nende huvidele ja eripäradele. Õpilaste õpitulemused on paremad.

... kelle tunnis on tugev kontroll?

Õpetaja on nõudlik, kasutab tasusid ja karistusi. Õpetaja ei arvesta õpilaste arvamuste ega vajadustega. Tal on kindlad ootused õpilastele, kuid need ootused ei pruugi olla kooskõlas õpilaste ootuste ega eripäradega.

Õpilaste mõtted, eelistused ja vajadused ei ole tunnis kaasatud. Õpilased on passiivsed teadmiste omandajad. Nad ei ole motiveeritud pingutama. Tihtipeale on neil tunnis igav. Õpilased võivad liigsest kontrollist muutuda ka mässumeelseks. Õpilaste õpitulemused on kehvad.

... kelle tund on struktureeritud?

Püstitab õpilastele selged ootused ja annab õpilastele õppimist toetavat tagasisidet ja juhendamist. Ühelt ülesandelt teisele minek on sujuv ja loogiline.

Õpilane saab paremini keskenduda kindlale ülesandele. Õpilasel on rohkem tegutsemistahet ja ta ei anna keeruliste ülesannete puhul nii lihtsalt alla. Õpilaste õpitulemused on paremad.

... kelle tunnis on kaos?

Sellise õpetaja tunni ülesehitus ei ole selge, tegevused ei ole omavahel seotud ja puuduvad konkreetsed eesmärgid, mida tunnis peaks saavutama. Õpetaja ei suuda või ei püüa kehtestada reegleid ja piiranguid.

Õpilased ei saa aru, mida nad tunnis tegema peavad ja seetõttu teevad seda, mida nad ise tahavad. Õpilased ei mõista ka, milleks nad teatud tegevust teevad. Õpilaste õpitulemused on kehvad.

 

1.      Missugune õpetaja juhendamisstiil toetab kõige enam ennastjuhtiva õppija kujunemist?

Õpetaja, kelle tunnid on struktureeritud ja autonoomsed, toetab kõige enam ennastjuhtiva õppija kujunemist, sest õpilased tunnevad, et nad on kaasatud tunnitegevusse ja nad saavad ise teatud määral kujundada oma õppimist. Tunnis autonoomsuse tagamine võimaldab õpilastel praktiseerida enda planeerimis- ja organiseerimisoskust. Õpilane on ka rohkem motiveeritud õppima ja seetõttu suudab saavutada rohkemat.

 

2.     Millest kõnelevad antud artikli uurimistulemused? Mis võiks olla sinu kui noore õpetaja jaoks õppeprotsessi juhtimisel kõige suuremaks väljakutseks?

Tundides, kus õpetajad toetasid autonoomsust ja tund oli struktureeritud, pingutasid ja nautisid tundi õpilased rohkem. Tüdrukud tundsid, et nad olid rohkem kaasatud tundidesse ja nautisid rohkem tunnis viibimist. 2. klassi õpilased tundsid, et nad on rohkem kaasatud tundidesse kui 7. klassi õpilased.

Noore õpetaja jaoks on kõige väljakutsuvamaks tagada õige tasakaal, kus õpilased austavad ja kuulavad õpetajat, kuid samas on tagatud ka õpilaste autonoomsuse vajadus. Artikli uurimistulemuste põhjal võib oletada, et õppeprotsessi juhtimisel kujuneb väljakutseks ka poiste kaasamine õppimisse. Kuidas viia läbi tundi nii, et ka poisid tunneksid tunnist enam rõõmu ja pingutaksid rohkem?

 

3.     Sõnasta loetut silmas pidades kolm põhimõtet, mida soovid ise õpetades järgida. Põhjenda oma arvamust.

·         Aktsepteerin õpilaste negatiivseid tundeid. Minu tunnis planeeritud tegevus ei pruugi olla huvitada õpilast või on liigselt pingutust nõudev. Sellisel juhul pean ma proovima mõista õpilast ja aru saada, miks ta nii tunneb. Ma ei tohi tõrjuda tema negatiivseid tundeid, vaid pean andma õpilasele teada, et ma märkan tema hoiakut ja proovin sellega arvestada. Vajadusel selgitan õpilasele, miks ta peab midagi õppima või tegema.

·         Selgitan õpilastele õppesisu väärtust ja miks ma neilt teatud käitumist ootan. Õpilasel on oluline teada, miks ta peab midagi õppima, sest muidu tundub tegevus tema jaoks ebavajalik ja mitte pingutust nõudev.

·         Annan selgeid ja detailseid tööjuhiseid, kirjeldan erinevaid viise, kuidas probleemidega hakkama saada. Väljendan selgelt enda ootusi õpilaste käitumise suhtes.

Eelnevad põhimõtete meeles pidamine on minu jaoks oluline, sest neid on lihtne tegemata jätta või mitte märgata.


Kasutatud kirjandus

Poom-Valickis, K.;  Jõgi, A.-L.; Timoštšuk, I. & Oja, A. (2016). Õpetajate juhendamispraktika seosed õpilaste kaasatusega õppimisse I ja III kooliastme tundides. Eesti Haridusteaduste Ajakiri,4(1),258–278. http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/viewFile/12896/7979


Kommentaarid