Iseseisev töö: üldpädevuste kujundamine

 

kultuuri- ja väärtuspädevus - õpilane mõistab, kuidas ta on seotud ühiskonna, looduse ja teiste inimestega	1. Väärtuste üle arutamine. Arutleda, miks on mõnede väärtuste jälgimine oluline ja milliseid väärtusi tuleks seada kahtluse alla. Õpilastelt võib küsida, milliseks inimeseks nad tahaksid suurena saada. 2. Õpilased järjestavad tähtsuse järjekorras omadusi ja väärtusi. Pärast võrreldakse omavahel väärtuste järjestust ja arutatakse, miks mõni on nende jaoks tähtsam kui teine. 3. Kirjeldada õpilastele hüpoteetilist situatsiooni ja arutleda koos, kuidas nad käituksid ja miks nad nii käituksid. Õpilastelt saab küsida, kas nende käitumine on kooskõlas nende väärtushinnangutega.
sotsiaalne ja kodanikupädevus - õpilasest kujuneb vastutustundlik ja aktiivne kodanik, kes suudab suhelda inimestega erinevates olukordades	1. Klassis tuleb luua meeldiv ja salliv keskkond, et õpilastel oleks julgust sõna võtta ja suhelda. 2. Teha rühmatöid, et õpilased õpiksid arvestama teiste inimestega. Areneb ka oskus suhelda ja teha koostööd. 3. Õpetajana on oluline olla positiivseks eeskujuks õpilastele. Lapse käitumine põhineb suuresti sellel, kuidas kogenumad inimesed mingis situatsioonis käitusid. Õpetaja peab jälgima enda käitumist, püsima viisakas ja pidama silmas, missuguseid väärtushinnanguid tema käitumine edasi annab.
enesemääratluspädevus - õpilase tunnetus- ja analüüsivõime iseendast	1. Arutleda tegelaste käitumiste motiivide üle. 2. Julgustada õpilasi kirjutama oma mõtetest ja tunnetest, et nad saaksid parema ülevaate enda mõttemaailmast ja saaksid vajadusel enda käitumist muuta. 3. Lasta õpilastel analüüsida mingit situatsiooni läbi teise inimese silmade. Analüüsimisel saab õpilane paremini aru, miks teine inimene nii käitus. Õpilane saab tuua ka paralleele oma kogemustest ja mõelda samal ajal, kuidas tema samas olukorras käituks või ennast tunneks.
õpipädevus - õpilase suutlikkus kujundada enda õppimist nii, et see oleks efektiivne	1. Lugemistehnika arendamiseks saab õpilane välja tuua lõigu põhilise mõtte, üles kirjutada märksõnu või koostada mõttekaardi. 2. Kirjutamisel saab õpilane mõelda, kuidas tema kirja pandud tekst vastab kriteeriumitele. Pärast võivad õpilased analüüsida üksteise töid, tuua välja selle positiivseid ja negatiivseid külgi. 3. Lasta õpilastel koostada mõni ühisprojekt, et nad õpiksid paremini planeerima ja organiseerima.
suhtluspädevus - oskus väljendada ennast asjakohaselt ja analüüsida teiste inimeste mõtteid	1. Lasta õpilasel tööjuhend paarilisele selgeks teha või ümber jutustada mingi lugu. 2. Läbi rollimängu, pantomiimi arendada esinemisoskust ja – julgust. 3.  Sõnavara laiendamiseks saab õpilane tekstist välja otsida uusi sõnu, leida nende sõnade tähendused ja proovida moodustada lauseid, kasutades neid sõnu.
matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus - oskus lõimida matemaatika- ja loodusteaduste alaseid teadmisi igapäevaelus ja koolis	1. Anda õpilastele lahendada matemaatilisi ülesandeid, mis on seotud igapäevaeluga. Selliste ülesannete kaudu hakkavad õpilased aru saama matemaatika tähtsusest ja kuidas rakendada matemaatilisi teadmisi ka õpilaste endi elus. 2. Pärast teksti lugemist koostada sündmuse ja tegelaste kohta skeeme. Skeemid annavad hea ülevaate ja aitavad luua seoseid õpitu kohta. 3. Pärast teooria õppimist teha katseid, et tõestada õpilastele teooria õigsust ja et neil õpitu paremini meelde jääks.
ettevõtlikkuspädevus - suutlikus algatada ja viia ellu ideid	1. Kaasata õpilasi kooli ürituste organiseerimisel. 2. Teha pikemaid rühmatöid või projekte, et õpilane õpiks planeerima ja organiseerima oma tööd. 3. Toetada õpilast, kui ta proovib mõnda  probleemi lahendada uutmoodi või loovalt.
digipädevus - oskus kasutada digivahendeid igapäevaelus	1. Lasta õpilastel koostada esitlusi, kus nad peavad kasutama digitaalseid programme. 2. Teksti lugemisel otsida tundmatute sõnade tähendused digitaalsetest sõnavaraallikatest. 3. Kasutada kirjutiste koostamisel tekstitöötlusprogramme. Õpilased saavad Microsoft Wordis või Google Drive´is vormistada enda kirjandeid või muid töid. Programmide kasutamisel peaks uurima ka nende erinevaid funktsioone.

 

Kasutatud allikad

Aruvee. M. (Koost., toim.). (2014). Üldpädevuste kujundamisest aineõpetuses. Üldpädevuste kujundamist toetav õppematerjal õpetajakoolituse üliõpilastele ja õpetajatele. TLÜ Haridusinnovatsiooni keskus.

·         Kikas, E. & Toomela, A. (toim.) (2015). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine. Tallinn: EV Haridusministeerium. 6 pt, lk 132-140, 7.pt, lk 166-177 http://dspace.ut.ee/handle/10062/45422