Õppimist toetav hindamine ja põhiküsimused
Õppimist toetavaks hindamiseks peab peab koguma mitmekülgset infot õpilase hetketaseme ja arengu kohta. Kogutud teavet tuleb lähtuvalt eesmärkidest analüüsida ja seejärel peab infot ka kasutama. Teave peaks andma motiveerivat tagasisidet ja anda teada, kas on vaja teha muudatusi õppeprotsessis.
Õppimist toetava hindamise põhiküsimused esitatakse tihti teekonna metafoori abil.
- Kuhu õppija läheb?
- Kus ta hetkel on?
- Kuidas soovitut saavutada?
Nii õpilane kui õpetaja koguvad infot selleks, et määratleda milline on õpilase hetketase. Õpetaja peaks õpilasele andma teada, kuhu õppija peaks jõudma ja vajadusel nõustama, milliseid teid mööda eesmärgini võib saada. Õppija peaks püüdma õpetaja abiga või ise oma õppimisele eesmärke seada ja seejärel kavandama plaani, kuidas eesmärgini jõuda.
Õppimist toetava hindamise puhul on väga oluline, et sinna oleks kaasatud ka õpilane. Ka õpilane peab teadma enda hetketaset, eesmärke ja plaani, kuidas neid eesmärke saavutada. Neid teades on õpilane rohkem motiveeritud vaeva nägema. Õppimist toetava hindamise puhul peaksid kõik osapooled saama tähenduslikku tagasisidet. Hindamine peaks toimuma pidevalt ja andma infot õppija edenemise kohta. Oluline on õpilastes arendada ka kaaslaste ja iseenda hindamise oskust.
Protsess
Õppe-eesmärkide kehtestamisel on oluline, et eesmärgid oleksid õppijale väärtuslikud ja arusaadavad. Tuleb teha kindlaks, milliseid õppe-eesmärke võib õpilasel tulevikus vaja minna ja mis peaks jääma rohkem tagaplaanile. Eesmärgid peaksid olema ka jõukohased.
Õppeprotsessi kohta vajaliku teabe saamiseks on oluline eel- ja vahehindamised. Eelhindamisega saab välja selgitada õppija hetke tase ja hoiakud, kuid ka tekitada õpilases huvi. Vahehindamise käigus saab õppija tagasisidet tehtu kohta ja kujundada oma edasist tegevust. Üldiselt ei anta vahehindamise käigus numbrilisi hinnanguid, vahehindamisega ei tohiks tekitada hirmu vigade tegemise ees. Hindamine peaks olema turvaline. Tagasiside andmisel peaks õpilane saama infot nii soorituse kohta, kuid ka nõuandeid, kuidas liikuda parema tulemuse poole. Vahehindamisele võivad kuuluda kavandid, prooviesitlused, eeltööd või proovid.
Tagasisidet õppimise kohta peaks õpetaja andma õpilasele pidevalt. Tagasiside saamine ei peaks tulema ainult õpetajalt, vaid ka kaasõpilastelt ja õpilane peaks olema suuteline ka ise hindama enda tegevust. Tihtipeale on kaaslase tagasisidet lihtsam vastu võtta kui õpetaja oma. Enese ja kaasõpilaste hindamine peab aga toimuma eelnevalt kokku lepitud kriteeriumite alusel. Oluline on ka, et õpetaja saaks õpilastelt tagasisidet õpetamise kohta.
Enne õppeprotsessi on oluline õpilasel teada, millised on edukriteeriumid. Kriteeriumid saab üles kirjutada loendina, kuid need võib selgeks teha ka vestluse käigus. Paremaks jälgimiseks on mõistlik tunnused välja kirjutada ühe kaupa, mitte tervikliku tekstina. Kriteeriumid võivad olla esitatud ka erinevate hindamismudelite abil. Hindamismudeli puhul on oluline, et see võimaldaks õpilasel analüüsida oma tööd. Edukriteeriumite sihid peaksid näitama, millised pädevused peaksid õppeprotsessi käigus välja kujunema. Eesmärgid on aga vahepunktid nende sihtide saavutamiseks.
Hindamise puhul on tähtis, et õpetaja ja õppijad teavad, millist infot koguda, kuidas seda koguda ja et ülevaade oleks kõikide õpilaste kohta. Infot saab koguda reflektsiooni, vaatluse, vestluse või spetsiaalsete hindamistegevuste kaudu. Õpetaja peaks õppetöösse sisse kavandama reflektsioonikohti õpilastele, et nad saaksid analüüsida enda tööd ja saaksid parema ülevaate oma nõrkustest ja tugevustest. Vaatluse puhul peaks kindlaks määrama vaatluse objekti, nagu näiteks andmete kogumine eelteadmiste, väärteadmiste või koostöö oskuste kohta. Vestluse puhul peaks õpetaja olema enamasti vaatleja rollis ja julgustama õpilaste vahelist arutlemist. Õpetaja peaks õpilastele esitama avatud küsimusi, millele vastates võib tekkida erinevaid arvamusi. Teemast aru saamise kohta võib kasutada ka mitteverbaalseid indikaatoreid, nagu tõusmine-istumine, vastusekaardid, valgusfoor, käe tõstmine erinevatele kõrgustele.
Kasutatud allikas:
Jürimäe, M., Kärner, A., & Tiisvelt, L. (2014). Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine. Loetud aadressil http://lhuu.weebly.com/uploads/2/2/9/1/22910920/kujundav_hindamine.pdf
Kommentaarid
Postita kommentaar